Võnnu koor esinemas rahvakultuuripäevade avamisel 1995.a
Seltsi taastamine sai algtõuke 1995.a toimunud Võnnu rahvakultuuri päevadest. Läbiviijatel tekkis mõte taastada Võnnu Laulu- ja mänguselts Lõoke, mis koondaks enda ümber teotahtelisi inimesi, kes hoiaksid alles põlvkondadevahelist sidet ja kultuurilist ühtsust.1997.a möödus seltsi loomisest 95 aastat. Seda tähistati piduliku õhtuga 7.detsembril. Kohale olid tulnud ka Võnnu Laulu- ja mänguseltsi Lõoke endised liikmed- Teele Raja, Aliide Piirsoo ning Olga Tääker. Teele Raja luges G.Suitsu luuletuse “Kerkokell”. Laeva näitetrupp esitas W.Shakespeare`i “Suveöö unenäo”. Oli pidulikkust, meenutusi ja uusi ideid seltsi taastamiseks.
10.mail 1998.a tuli kokku seltsi taastamiskoosolek. Kohal oli 37 inimest. Seltsi tegevuse eesmärgiks seati kodukoha rahvakultuuri ja –traditsioonide alalhoidmine, seltsi motoks- midagi ise teha, mitte oodata, millal meie heaks tehakse. Valiti 6- liikmeline juhatus: Mare Kurvits, Tiiu Meerits, Renna Rebane, Reet Saksing, Tõnu Vilu ja auliikmena Aliide Piirsoo, kes osales seltsi töös enne sõda.
Otsus seltsi taastamise kohta oli tehtud ning kohe alustati põhikirja koostamist ning vajalike dokumentide vormistamist. Kõik ei läinud sugugi kergelt, sest puudusid teadmised ja kogemused. Selts sai oma õigused alles 2000.a aprillis. Seltsi dokumentide koostamise ajal selts ise juba tegutses.1998.a toimus jõulupidu, 1999.a märtsis kevadpidu, kus külaliseks oli jälle Laeva näitetrupp külajandiga „Trump Lamooriga“. Aprillis peeti ülestõusmispüha salongiõhtu. See oli perepidu, kus esinesid Võnnu keskkooli õpilased ja ansambel „Collegium Camerata“ (Heima Aduson, Vaike Varik, Helju Reimets, Siiri Dsilna, Liivia Paabo ja Aino Nava) Tõnu Vilu juhatamisel. Külla oli kutsutud Võnnu koguduse abipastor Ants Tooming, kes rääkis kirikupühadest üldse ja siis lähemalt ülestõusmispühast. Peale kohvilauda veeretati mäest alla pühademune.
Riina Võikar, Ruth Kõivistik ja Aivar Kõivistik salongiõhtul 1999.a
20.augustil 1999.a toimus Võnnus kihelkonna nõupäev „Võnnu kihelkonna minevik ja tänapäev“. Üritus peeti Võnnu vanas pastoraadis nõupidamisena, sest rahvapeo osa jäi vihmase ilma tõttu ära. Endisesse Võnnu kihelkonda kuulunud valdade- Ahja, Vastse- Kuuste jt esindajad tulid kohale oma küpsetisega ja kohapeal grilliti vorstikesi. Kohvilauas võeti üles ka ühislaul. Võnnu kiriku käärkambris oli võimalik vaadata vanade raamatute näitust ning Sirje Kasemaa rääkis Võnnu kiriku tänapäevast ja ajaloost. Õhtul pimeduse saabudes toimus huvilistele kirikus orelikontsert. Nõupäeva tulemusena kujunes toimkond, kes hakkas valdades tegema ettevalmistusi tulevasteks kihelkonnapäevadeks. Traditsiooni loomise kaudu sooviti õppida tundma oma minevikku, uuendada kihelkondlikke sidemeid ning samuti tähistada Eesti taasiseseisvumist.
Riina Gordejeva ja Eve Mardo kihelkonna nõupäeva toimkonnas 1999.a
Kihelkonnapäevad
I Võnnu kihelkonnapäev oli Laulu- ja mänguseltsi Lõoke poolt korraldatud üks esimesi suuremaid üritusi. Selle ettevalmistamiseks käis korraldav toimkond koos kolmel korral. Pidu ise toimus 20.augustil 2000.a, mil tulid kokku inimesed endise Võnnu kihelkonna erinevatest paikadest. Kihelkonnapäev algas kirikus jumalateenistuse ja kontserdiga kohalikult ansamblilt „Collegium Camerata“. Kirikus oli väljapandud raamatunäitus (Tõnu Vilu) ja pastoraadis käsitöönäitus. Peoplatsil toimus kontsert Võnnu kihelkonna taidlejatelt. Lilleseadekonkurss ja joonistusvõistlus haaras nii noori kui vanu. Kooti kihelkonnasalli ja prooviti õnne loteriil. Loterii peaauhinna – pingi – valmistas ja annetas AS “Handel Puit“.Õhtu lõpetas simman.
Kihelkonnapäeva lotrii-allegrii
II Võnnu kihelkonnapäev oli pühendatud 190 aasta möödumisele Võnnu kihelkonnakooli asutamisest ja toimus 19.augustil 2001.a. Selle ürituse läbiviimiseks oli koostatud koostööprogramm, mille esimese osa kandjaks oli Sirje Kasemaa Võnnu kogudusest, kes koostöös Rootsi Björklinge koguduse liikmetega viisid 18.augustil läbi nõupäeva „Omaalgatus.Võimalused ja probleemid.“ 19.augustil kell 11 toimus Võnnu kirikus kihelkonnapäeva kontsert-jumalateenistus. Esines Tartu poisteansambel UR2KAM. Kirikus võisid külalised tutvuda Wilholmi arhiivraamatukogu näitusega „Kooliraamat läbi aegade“. Kihelkonnakooli ajaloole ja tänapäevale pühendatud näituse avamine toimus Võnnu Keskkoolis. Kohale olid tulnud Võnnu kihelkonnakooli, hiljem Võnnu kõrgema algkooli kauaaegse juhataja (1909-1936) Eduard Kala tütar Helga ja poeg Ants. Nad tõid meie kodulooarhiivi pildimaterjali omaaegsest koolielust ja ka vanu kooliraamatuid. Fotonäitus „15.mai – päev endise Võnnu kihelkonna koolide elus“ oli koolidest varemsaadetud fotode põhjal koostatud kajastamaks meie koolide tänapäeva. Koolimajas oli võimalik vaadata videofilmi I Võnnu kihelkonnapäevast, Võnnu kooli ja ka teiste koolide videosid. Konverentsil esinesid koduloolased ja kihelkonda kuulunud koolide juhid. Õhtul algas kiigeplatsil kontsert. Kõik vallad olid tulnud oma eeskavaga. Võnnu perenaised pakkusid omavalmistatud küpsetisi, jagasid retsepte ja kogemusi. Kooti kihelkonnasalli, lustiti kiigel, prooviti õnne loteriil, ratsutati hobustel, toimusid sportlikud jõukatsumised valdade esindajate vahel. Pimeduse saabudes süüdati lõke ja algas simman.
Võnnu perenaiste maitsvad küpsetised
III Võnnu kihelkonnapäeva läbiviimiseks toimusid 2002.a algul nõupidamised ning kirjutati toetustaotlusi ürituse rahastamiseks. Kuna teiste valdade kultuurijuhtidega olid kujunenud juba tihedad sidemed, laabusid ettevalmistustööd lihtsamalt. Samuti oli kohapeal toetajaid rohkem: lasteaed eesotsas Epp Nurmeotsaga võttis oma kanda laste meisterdamistoad, Riina Haug ja Aili Reinhold pidasid läbirääkimisi perenaistega, küpsetasid ise ja kaasasid teisi, Tiiu Meerits ja Vello Paabo vastutusel oli peoplatsi ettevalmistamine. Nii sai teoks järjekordne kihelkonnapäev, mis toimus 18.augustil 2002.a. Traditsiooniliselt algas see kirikus kontsert-jumalateenistusega. Külakosti pakkus Põlva segakoor Saidi Tammeoru juhtimisel. Koolimajas oli foto- ja raamatunäitus seltside ajaloost. Konverentsil esinesid koduloolased ja seltside esindajad kihelkonna erinevatest paikadest. Lasteaias tegutsesid Võnnu ja ka küllatulnud lapsed kogenud kasvatajate käe all. Kiigeplatsil juhtis õhtut Mäksa valla kultuurinõunik Halliki Pihlap. Esinesid Ahja, Haaslava, Järvselja, Melliste, Vastse-Kuuste ja Võnnu taidlejad.
Kihelkonnapäeva meisterdamistoas
Ajaloolise Võnnu kihelkonna maal on praegu Ahja, Mäksa, Piirissaare ja Võnnu ning osaliselt ka Haaslava, Meeksi, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste valla külad. Kihelkondlike sidemete tugevdamiseks otsustati järgmised kihelkonnapäevad pidada Võnnust väljaspool. Nii toimus 2003.a IV Võnnu kihelkonnapäev Järvseljal, 2004.a V kihelkonnapäev Ahjal, 2005.a VI kihelkonnapäev Mäksa valla keskuses Mellistes ja 2006.a VII kihelkonnapäev Haaslava vallas Kurepalus. Oli väga põnev tutvuda üksteise tegemistega ning koos pidutseda. Kihelkonnapäevade traditsiooni taaselustamiseks toimub 2010.a kihelkonna nõupäev.
V kihelkonnapäev Ahjal 2004.a
Järvselja lapsed esinemas VI kihelkonnapäeval Mellistes 2005.a
Seltsi ettevõtmisi aastail 2000 - 2009
2000.a
Oktoobris peeti lõikuspidu. Iga uus asi nõuab aega ja tööd. Nunnukonkursile tööde kogumine oli vaevaline, kuigi lõpuks sai neist kokku küllaltki rikkaliku näituse, mis oli veel mitu päeva rahvale vaatamiseks avatud. Kontserdile tuli väga vähe rahvast, enamus saabus alles tantsuks kohale.
2001.a
Pühapäeval, 14.oktoobril toimus seltsi eestvedamisel „Lõikuspidu – perepäev“. Kavas oli näidend Tartu Kroonuaia kooli lastelt ja Võnnu laste väike peokava. Mängiti ja tantsiti koos Mäksa valla kultuurinõuniku Halliki Pihlapi ning Melliste lastega.
Seltsil puudusid ruumid oma ürituste läbiviimiseks ja kui avanes võimalus üürida Võnnu Lasteaialt ühe rühma ruumid, tehti koos Võnnu kogudusega koostööprojekt ruumide remondiks. Valla nõusolekul sõlmis selts lasteaiaga rendilepingu 10 aastaks. Ruumide remondiks saadi raha Kohaliku omaalgatuse programmist. Projektile eraldati 8730 krooni, omafinantseerimisena lisandus 2000 krooni, Võnnu Jakobi kogudus eraldas ruumide sisustamiseks 5300 krooni. Projekti kogumaksumuseks kujunes 16030 krooni. Remonditööde teostamine toimus ühiskondlikus korras ja 2001.a detsembriks jõuti juba nii kaugele, et 14.detsembril saadi vastremonditud ruumides istuda kohvilauas ja pidada seltsi jõulupidu.Õhtut aitas sisustada naisrahvatantsurühm “Kaera-Marid” lustakate rahvatantsudega. Laudkonniti võisteldi jõululaulu riimi seadmises ja tunti rõõmu tehtud töö üle.
2002.a
22.novembril tähistas Võnnu Laulu- ja mänguselts Lõoke kultuurimajas oma asutamise 100-ndat juubelit. Külalistel oli võimalus vaadata näitust seltsi ajaloost. Õhtu avas seltsi juhatuse liige Tõnu Vilu. Kontserdi andsid Võnnu Keskkooli õpilased ja naisrahvatantsurühm “Kaera- Marid”. Lõokese seltsi tervitasid ka naabervaldade- Ahja ja Mäksa seltside esindajad. Meeleoluka õhtu juhiks oli Aimar Pihlak Jõgevalt.
Lõoke - 100. Külalised Mäksalt
2003.a
5.septembril esitleti Võnnu lasteaias seltsi ruumes Võnnu Laulu- ja mänguseltsi Lõoke poolt kahte trükist- 1.raamat Ed.Körberi "Võnnu kihelkonna ajalugu" ja G.Mootse "Mälestused. Võnnu", 2.raamat- Võnnu Laulu- ja mänguseltsi "Lõoke" ajalugu". Esimene raamat (koostaja Tiiu Meerits) koosneb kahest osast. Esimene neist sisaldab ülevaadet Võnnu kauaaegse pastori Ed.Ph.Körberi (1770- 1950) elust ja tegevusest ning tema tartu murdes kirjapandud Võnnu kihelkonna ajalugu. Teine osa tutvustab G.Mootset (1885- 1957) ning sisaldab tema poolt kirjapandud Võnnu ajalugu ja mälestusi. Teine raamat (koostajad Mare Kurvits ja Tiiu Meerits) on pühendatud Võnnu Laulu- ja mänguseseltsi "Lõoke" ajaloole. Selts asutati 1902.aastal ning tegutses 1940.aastani, mil seltside tegevus keelustati. Uuesti alustati tegevust 1997.a ning seltsi juriidiline taastamine toimus 2000.aastal.
Esitlusele saabunud külaliste hulgas oli palju neid, kes aitasid kaasa raamatute valmimisele. Tänuks abi eest said kingituseks raamatud Mare Kurvits, Merilin Saksing, Meeli Saksing, Laura Saksing, Tõnu Vilu, Aili Reinhold, Tiina Mällo, Evo Pettai, Riina Gordejeva, Reet Saksing ja Renna Rebane. Raamatud anti üle ka Võnnu Keskkoolile, Võnnu Raamatukogule, Lääniste Raamatukogule, Võnnu Jakobi koguduse pühapäevakoolile, Võnnu Kultuurimajale, Lääniste Küla Seltsile, Kurista Küla Seltsingule, Issaku Küla Seltsingule ja Võnnu Põllumeeste Seltsile. Rahaliselt toetasid trükiste väljaandmist EAS- i Kohaliku omaalgatuse programm, Peipsiveere Arengu Sihtasutus ning Võnnu Vallavalitsus.
2004.a
29. mail toimus Võnnus kuuendat korda "Kaerajaani" võistutantsimine. Kella kaheks pärastlõunal kogunesid kultuurimaja ette värvikates rahvariietes tantsijad. Vallavanem Aivar Kaldjärve tervituse järel süüdati peotuli ning rongkäik asuski teele kiigeplatsile. Tantsurühmi osales sel korral kolmteist- Jõgevamaalt, Lääne- Virumaalt, Paidest, Põlvamaalt, Raplast, Tallinnast, Tartust ja Tartumaalt. Žüriisse kuulusid Liidia Konsa, Lea Hanni ja Heiki Unt. Võistutantsimise "Kaerajaan 2004" võitja au osaliseks tunnistas žürii Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi neiduderühma "Viisuveeretajad" (juhendaja Merle Lättekivi).
"Viisuveeretajad" - 2004.a võistutantsimise võitjad
2005.a
Selts esitas PRIA-le taotluse 12 komplekti rahvariiete valmistamiseks. Tänu saadud toetusele valmisidki sügiseks uued värvikad Võnnu kihelkonna rahvariided.
Naised toas ja kapsad-kaalid salves, see tähendab ainult ühte, et harimised, külvamised, lõikamised on selleks korraks läbi ja nii nagu vanarahval kombeks, pole väike pidu sel puhul ülearune. Võnnulaste pidu jäi sel korral hilja peale, aga vanasti arvati, et sügiseste pidude seeria võis lõppeda isegi mardipäeval. Seega 29.oktoober, mil meie kultuurimajja kogunesime, oli igati paslik päev. Vilust ja pimedast õhtust valgesse tulla oli äärmiselt meeldiv. Esialgu oli ruumides veel proovide ärevust, mis segunes sügisandide lõhnadega, õõnestatud kõrvitsatest leviva põlevate küünalde hõnguga ning peoruumi nurgas levitasid magusaid lõhnu just äsja toodud küpsetised. Kui midagi muud parajasti teha ei olnud, siis võis imetleda kauneid loodusfotosid stendidel - igati sobiv lõikuspeo õhtuks.
Kell kaheksa võttis ohjad enda kätte peoperenaine Viivika Kook, kelle juhtimisel jõudis külalisteni väike sügismeeleolust kantud kontsert. Rahvatantsurühma "Kaera-Marid" esinemisele andsid värvikust juurde uued Võnnu kihelkonna rahvariided. Peole lisasid pidulikkust külalised Rootsist Börklingest. Neid on raske külalisteks nimetadagi, sest nende külaskäigud on nii sagedased ja osavõtt meie probleemide lahendamisest nii endastmõistetav. Kooli direktori Tiit Viilebergi tänusõnad sõpradele omakasupüüdmatu abi eest olid õigel kohal.
Vahepeal oli ansambel "Taivo Bänd" pillid häälde saanud ning mängijate auks peab ütlema, et peo algusest lõpuni ei pidanud neis pettuma. Aga ega lind lauldes söönuks saa - täpselt õigel ajal, esimesel tantsuvaheajal, võttis Rein Mardo "oksjonihaamri" ning tõi publiku ette nurgas laual "nukrutsenud" maiuspalad. Ei saa öelda, et kohe algas tormijooks ja mängu pandi suured summad, aga lõpuks oli pinget ja nõudmist eriti soolasemate palade järele, lisaks kõigele tõi oksjonipidaja ohvriks oma hääle, mis viimaks ainult kähisevaid noote kuuldavale tõi. Kuulavasti oli üks meistriteos teisest parem, aga tuleb tõdeda:"sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saand midagi." Märkamatult kadusid fuajeest hoidised, kõik leidsid endale sümboolse hinna eest uue peremehe: mõned neist söödi ära kohapeal, teised rändasid kodudesse, kus nad loodetavasti pere heakskiidu leidsid.
2006.a
2006.a jaanuaris pöördus MTÜ Laulu- ja mänguselts Lõoke Võnnu Vallavalitsuse poole sooviga võtta rendile endine Lääniste koolimaja. Peagi leping allkirjastati. Selts asus otsima rahalisi võimalusi maja renoveerimise I etapiks teostamiseks. Renoveerimise projekt telliti Aivar Kõivistikult. Pakkumiskutsed saadeti kolmele ehitusfirmale. Hinnapakkumiste alusel valiti ehitajaks Lihtsad Linnamehed OÜ. Projekti kogumaksumuseks kujunes 699970 krooni. 20.jaanuaril 2006.a esitati toetustaotlus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA). Taotlus rahuldati ning selle suuruseks oli 629973 krooni, 10% ulatuses rahastas projekti Laulu- ja mänguselts Lõoke. Kuna PRIA reeglid näevad ette, et raha antakse taotlejale kätte alles peale valmis tööde vastuvõtmist ja PRIA inspektori kontrollkäiku, siis ehitajale maksmiseks tuli võtta pangast laenu. Laenuleping sõlmiti SEB Ühispangaga. Nii et omafinantseeringu summale lisandusid veel võlaintressid ning lepingutasu.
Renoveerimistööd on alanud. 11.06.2006.
Ehitaja andis valmis töö üle 24.07.2006.a. Renoveerimise I etapi käigus eemaldati vana katusekate, toimus kahe sarika ja penni vahetus, katuse rihtimine, trapetsprofiilpleki paigaldus koos aluskatte-tuuletõkke, roovituse, distantsliistude, katusesilla, katuseredeli, korstnamütside ja vihmaveerennidega, ehitati ning värviti karniis, neljale korstnale laoti uued otsad. Mansardkorrusele paigaldati puitaknad. Maja sai ka uue soojustatud välisukse. PRIA inspektor jäi teostatud töödega rahule ning peagi laekus seltsile ka toetussumma. See võimaldas lõpetada pangaga sõlmitud laenulepingu.
Ehitustööd on lõpule jõudnud
Lääniste küla arengukava näeb ette muuta endine koolimaja külakeskuseks ja kokkusaamiskohaks seltsidele ning et seal oleks lastel aktiivse tegevuse võimalus. Korrastatud seltsimajas hoitaks ning eksponeeritaks kodu- ja kultuurilooliselt olulist vanavara. Seal oleks Ahja jõe looduslooline ekspositsioon ning küla kodulooline väljapanek ning informatsiooni saaksid turistid. Tänu PRIA toetusele teostatud projekt annab lootust jätkata Lääniste koolimaja renoveerimist külakeskuseks-seltsimajaks.
Võnnu laulu-tantsulava ehituseks esitati toetustaotlus Kohaliku omaalgatuse programmile. Projekti elluviimise tulemusena valmis Võnnu kiigeplatsil puidust, taladele toetuv lahtivõetav lava (8x12m). Töö teostajaks oli FIE Elmo Tosso. Esimene üritus vastvalminud laval toimus 27.mail ja selleks oli võistutantsimine “Kaerajaan 2006”, traditsiooniline üritus, järjekorras kaheksas. Võistutantsimisel osalesid tantsurühmad Harju-, Hiiu-, Põlva-, Pärnu-, Tartu- ja Viljandimaalt ning Tallinnast, Tartust ja Viljandist.
Võnnu naisrühm "Kaera-Marid" esinemas uuel tantsulaval
2007.a
1.juulil toimunud III Lääniste külapäevaks remonditi koostöös seltsinguga Lääniste Küla Selts endise koolimaja trepp ja veranda, seda tänu Kohaliku omaalgatuse programmist saadud toetusele.
14.juuli tuulisel, kuid päikesepaistelisel hommikul kogunes Lõokese matkaseltskond Issakule. Algamas oli jalgrattamatk kodukandi huviväärsustega tutvumiseks. Kell kümme kohtuti Issaku mõisas selle omaniku Gebhard Theodor Keuffeliga. Issaku mõis rajati 1840-ndail aastail Kurista abimõisana. Punastest tellistest mõisahoone valmis 1885.a. Tolle aja kohta luksuseks oli kanalisatsiooni olemasolu majas. Koos mõisa loomisega rajati Issakule ka suur vabakujundusega park, mõisahoonet ümbritsesid lillepeenrad. Kurista ja Hammaste külakoolide ühendamisel loodi 1921.a Issaku algkool, mis töötas mõisamajas kuni sulgemiseni 1969.a. Ajapikku hakkas hoone lagunema, park jäi hooletusse. Praegune omanik on asunud mõisahoonet renoveerima, ümbrus on puhastatud võsast, rajatud on lillepeenraid, ehitatud uus tall. Matkajail oli tore tõdeda, et ajalooline hoone on ärkamas taas uuele elule.
Järgmine peatus tehti Issaku paisjärve ääres. Paisjärve puhastamiseks oli vesi selles mitmeid aastaid alla lastud. Nüüdseks on tööd valmis, kuid väljatõstetud muld vajab äravedamist. Tulevikuunistuseks on rajada järve äärde supluskoht vallarahvale. Matkajad puhkasid jalgu MTÜ Issaku algatusel rajatud külaplatsil, kus Tiiu Meerits tutvustas Issaku ja Hammaste külade ajalugu. Issaku vesiveskis veetis 20.saj algul oma lapsepõlve helilooja Juhan Zeiger. Hammaste kohta kõneleb pärimus, et kui suurte sõdade ajal maa Tartu ja Räpina vahel olnud põhjalikult rüüstatud, leitud praegusest Hammaste külast üks inimese jalg ja hambad, viimaste järgi pandudki külale nimi. Hammaste külas leidub ka Kalevipoja tegevuse jälgi. Hammaste orgu on vanarahvas pidanud Kalevipoja künnivaoks. Matkaseltskond vaatas üle ka põldude keskel lebava Kalevipoja lingukivi, mida vägilane tahtnud Vooremäelt Võnnu kiriku pihta heita. Lingunöör aga katkenud ja kivi kukkunud maha enne eesmärgile jõudmist.
Tulge aga, Kalevipoja kivil on veel ruumi!
Järgmine peatus tehti Kurista mõisa juures, kus kohalik elanik Reet Saksing rääkis Kurista mõisa ja küla ajaloost. Enam kui poolteist sajandit (1743-1902) kuulus mõis Villebois`de suguseltsile, kelle tähtsamaks esindajaks oli Al. Guillemotte de Villebois (u. 1717-1781). Tänu oma kõrgetele sugulussidemetele (tema ema, Marienburgi pastori Ernst Glücki tütar, oli keisrinna Katariina I kasuõde ja kauaaegne keisrikoja õuedaam) oli tal Balti aadli hulgas erilisi eesõigusi. Kohaliku rahva hulgas aga on säilinud temast mälestused kui Kuri-Kindralist. Praegu on neoklassitsistlikus stiilis punastest tellistest mõisahoone trööstitus olukorras, maja ümbrus aga nõgestes.
Endisest mõisast umbes 1 km läänes, kunagisel mõisanurmel kasvab üksik põline mänd, Lesenaise pedajas. Orjaajal pekstud keegi vabadik mõisas selle eest surnuks, et ta ei suutnud mõisaorjust kanda. Jõululaupäeval lasknud mõisnik tema naise koos lastega majast välja tõsta. Pakase ja suure lumesajuga otsinud need varju laiaharulise männi alt ja siin otsa leidnud. Puu on võetud looduskaitse alla. Matkajad mõõtsid 12 m kõrguse männi ümbermõõduks 4.07 m.
Lesenaise pedaja mõõtmine
Peale mõningast "väntamist" mööda Tartu - Räpina maanteed jõuti Rookse külla. Siin asub Võnnu valla vanim maja, Rootsi karjamõisa täiskelpkatusega peahoone. See 18.saj algusest pärit ehitis on muinsuskaitse all. Tänu majaperemehe lahkele loale said matkajad heita pilgu ka vana maja sisemusse. Kuna enamuse ajast kimbutas matkajaid vastutuul, siis piknik Rookses Ruth ja Aivar Kõivistiku Rootsi talus kulus igati ära. Prooviti saunamõnusid ja käidi paisjärves ujumas.
26.oktoobril toimus kultuurimajas meeleolukas lõikuspidu. Vanarahva kalendri järgi peeti saagikoristuse lõppu tähistavat lõikustänupüha oktoobrikuu teisel pühapäeval. Pärast seda oli lubatud teha vaid sügiskündi. Lõikustänupühaga väljendati lugupidamist põlluharimise ja põllumehe vastu. Põllumehe kohta küll öeldi “põllumees – põline rikas”, aga ilmastiku tõttu pole kunagi kindel, kas põllule külvatud seeme ikka saaki annab.
Õhtut juhtis Võnnu Keskkooli direktor Tiit Viileberg. Võnnu Põllumeeste Seltsi nimel tervitas peokülalisi seltsi esinaine Eve Mardo koos oma poja Kerdiga. Peole lisasid pidulikkust külalised Rootsist Börklingest – IngMarie ja Bosse ning Kristina ja Lars. Tiit Viilebergi tänusõnad sõpradele omakasupüüdmatu abi eest olid ka sel peol õigel kohal.Eeskavas astusid üles Võnnu kooli rahvatantsurühm, naisrahvatantsurühm “Kaera – Marid”, lauluansambel, Võnnu Keskkooli õpetajad esitasid lühinäidendi “Kõndis neiu mööda metsa...”. Lõikuspeole oli saabunud ka õige eksootilisi külalisi – Šveijk ja Napoleon. Šveijk naerutas rahvast jutustusega endast ja sellest, millised mured olid lõikuspüha tähistamisega tema kodukohas. Napoleon aga selgitas, kuidas tema marssalist sai Rootsi kuningas.
Lõikuspeolistel on külas Šveijk
Pidu jätkus heategevusliku koogioksjoniga. Rein Mardo keerutatud "oksjonihaamri" alla läksid maitsvad küpsetised, mille autoriteks olid Tiina Mällo, Riina Haug, Evelin Kajak, Helgi Pikk, Malle Lambing, Aili Reinhold ja Riina Gordejeva. Oksjonil pandi mängu päris suured summad – nii kasvas Riina Gordejeva meisterdatud vaarika-kookose koogi alghind 40 kroonist 400 kroonini. Märkamatult kadusid fuajeest hoidised, kõik leidsid endale sümboolse hinna eest uue peremehe. Suur tänu Jaan Tänavotsale, Eve Mardole, Tiina Mällole, Epp Nurmeotsale, Luule Mällole, Tiiu Meeritsale, Riina Haugile ja Reet Tossole, kes ei pidanud paljuks tuua oma hoidiseid heategevuslikule näitusmüügile. Sügisandide näitusele tõid aiasaadusi, maitse- ja ilutaimi, õunu ning erikujulisi kartuleid Eve Mardo, Riina Gordejeva, Renna Rebase, Jaan Tänavots, Tiina Mällo, Maie Suits, Aili Lepikov, Malle Lambing ja Tiina Puurmaa.
Nurgake näituselt
Külalised võisid samuti tutvuda fotonäitusega “Võnnu vald 2007”. Välja oli pandud ka Võnnu Põllumeeste Seltsi poolt õpetaja Eduard Sõõrole antud aukirju, vanim neist aastast 1910. Muusikat lustilikuks jalakeerutuseks tegid Võnnu vallavanem Aivar Kaldjärv ja Võnnu Keskkooli direktor Tiit Viileberg. Lõikuspeo seekordsed korraldajad olid Võnnu Keskkool, Laulu- ja mänguselts Lõoke ning Võnnu Põllumeeste Selts.
2008.a
30.novembril 125 aastat tagasi sündis Võnnus koolimaja rehetares Gustav Suits. Võnnu rahvas on läbi aegade pidanud kalliks mälestust suurest luuletajast ja kirjandusteadlasest ning tähistanud tema sünniaastapäeva.
Ootasime külla kirjandusteadlast Peeter Oleskit, kes oleks Võnnu rahvaga jaganud oma põhjalikke teadmisi Gustav Suitsust. Kahjuks saime hommikul e-kirja, milles ta teatas oma haigestumisest. Otsustasime tähistada sünniaastapäeva oma jõududega. Varem kokkulepitud kava kohaselt alustasime matka keskkooli juurest ja suundusime Võnnu vanale kalmistule, kus süütasime mälestusküünlad Gustav Suitsu vanemate kalmul. Edasi suundusime üle palu tema sünnikohta Võnnu vana koolimaja juurde. Süütasime küünlad ka meie kodukandi suurmehe mälestuskivi ees. Tiiu Meerits meenutas A.Jaigma mälestust luuletaja 60-nda sünnipäeva tähistamisest Võnnus.
Reet Saksing lugemas Gustav Suitsu luulet
Õhtu põhiosa algas Võnnu koolimajas vestlusringis. Reet Saksing rääkis Võnnu koolis varem toimunud G.Suitsu „Kerkokella” lugemise konkursist. Tiiu Meerits andis ülevaate 1874.a ehitatud külakooli hoone restaureerimiseks tehtud plaanidest. Selles koolimajas alustas oma haridusteed ka Gustav Suits. Loeti Gustav Mootse mälestusi „Võnnu kihelkonna ajaraamatust”. Gusatv Suitsu tädipoeg omal ajal tunnustatud joonistusõpetaja, üks alusepanijaid eesti eksliibrisekunstile Gustav Mootse kirjutas:„Juba varakult andus G.Suits raamatutarkusele, sest isal kui ka lellel oli neid kaunis suur kogu; ent noist ei jätkunud talle kuigi kauaks; hangiti juurde ristiisalt, siis naabritelt kui ka meilt. Tuleb märkida, et ta luges kõike, mis aga kätte juhtus (vanad ajalehed, nende lisad, mitmekesised almanahh-kalendrid jne.). Ta ema kurtis ikka mu emale: „Küll om mul häda Kustiga, ei taha muud midagi teha kui ainult lugeda.”"
Nii istuti kohvilauas ja kordamööda loeti Mootse mälestusteraamatust katkendeid Gustav Suitsu kaasaegsetest ja Võnnu küla elu-olust rohkem kui sajand tagasi. Õhtu möödus meeldivas ja pingevabas õhkkonnas.
2009.a
Projekt "Võnnu aleviku, Kurista piirkonna ja Lääniste arengukavade koostamine aastateks 2009 - 2013." Koostöös Peipsiveere Arengu Sihtasutusega ja Võnnu Teabekeskusega sai teoks projekt "Võnnu aleviku, Kurista piirkonna ja Lääniste arengukavade koostamine aastateks 2009 - 2013." Viidi läbi 4 seminari, kus külaelanike osavõtul toimusid elavad arutelud kohalike probleemide ja nende lahendamise võimaluste üle. Leiti, et igaüks saab midagi oma kodukoha heaks ära teha. Juunikuus esitati valminud arengukavad kinnitamiseks Võnnu Vallavolikogule. Projekti toetas rahaliselt Kohaliku omaalgatuse programm.
20.märtsil said seltsi liikmed kokku Liina Vaino juures, et tähistada kevade algust ja teha ettevalmistusi saabuvateks kevadpühadeks. Ühiselt meisterdati munapühade kaarte, räägiti saabuvast paastumaarjapäevast, palmipuudepühast ja munadepühast ning nende päevadega seotud uskumustest ja traditsioonidest.
Balti keti 20.aastapäeva puhul kogunesid LMS-i Lõoke liikmed Võnnu Raamatukogus. Meenutati, kus keegi sel päeval oli, mida tegi, mis põnevat juhtus ning millises meeleolus oldi. Räägiti MRP osast meie ajaloos. Tuletati meelde ka 1991.a augustisündmusi ning meie riigi taasiseseisvumist.
Balti keti sündmusi meenutavad Ruth Kõivistik, Epp Nurmeots, Tiina Mällo ja Liina Vaino
19.septembril toimus LMS Lõoke liikmete ekskursioon Põlvamaale. Esmalt peatuti Värskas. Tutvuti 19.saj algul ehitatud Värska kirikuga, kus võib näha mitmeid huvitavaid ikoone, nende hulgas “Püha Jüri” (17.saj). Kiriku ümber asuvale kalmistule on maetud setode lauluema Anne Vabarna (1877–1964), samuti „Peipsi laulik“- luuletaja Paul Haavaoks (1924–1983). Edasi sõideti Seto Talumuuseumi, kus muuseumi giidi juhendamisel saadi teada palju huvitavat 19.saj lõpu - 20.saj alguse seto taluarhitektuurist, vanadest tööriistadest, talutöödest ja kommetest. Lõunat söödi “tsäimajah”, kus pakuti “hüa seto süüki”. Menüüs oli “paks pudõr, ubina piirak, sõir ja küümne tsäi”. Keha kinnitatud jätkati teekonda Piusa koobastiku looduskaitsealale. Huvitava reisi organiseerijaks oli seltsi juhatuse esimees Tiina Mällo.
Lõokese reisiseltskond Piusal 2009.a
30.novembril möödus 126 aastat Võnnus sündinud ja kasvanud tuntud eesti luuletaja ning kirjandusteadlase, kauaaegse Tartu ülikooli professori Gustav Suitsu sünnist. LMS Lõoke tähistas seda sündmust külaskäiguga Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi. 29.novembri hommikupoolikul asuti Võnnust väikebussiga teele. Peagi sisenesime muuseumi, mis asub 13.sajandil ehitatud Tartu Toomkiriku hoones. Meid võtsid vastu muuseumi projektijuht Urmet Paloveer ja varahoidja Virge Lell. Üheskoos läksime muuseumi seitsmendale korrusele, kus varahoidlas saime oma silmaga näha Gustav Suitsule kuulunud esemeid - mööblit, mille hulgas kirjutuslaud koos kirjakaaluga, raamaturiiul ilu- ja teaduskirjandusega, millest paljud raamatud nüüd juba haruldased. Gustav Suitsule kuulunud esemed ja raamatud jõudsid Rootsist Tartusse tänu kirjaniku nooremale tütrele Helga Suits-Kangrole, kes annetas need muuseumile 1996.a.
Edasi tutvusime Urmet Paloveer`i juhtimisel muuseumi ekspositsiooniga, mis annab ülevaate Tartu Ülikooli ajaloost aastatel 1632 - 1710 ja 1802 - 1918. Eksponeeritud oli ülikoolis kasutusel olnud ja ka siin loodud teaduslikku aparatuuri, laborite sisustust ning ülevaade ülikoolis töötanud väljapaistvatest teadlastest ja teadussaavutustest, üliõpilasorganisatsioonidest, üliõpilaselust. Saime tutvuda ka 27.novembril avatud uue näitusega "Eesti ülikool 1919 - 2009", mis on pühendatud rahvusülikooli 90.aastapäevale. 1.detsember 1919.a oli pidulik ja ainulaadne päev Tartu ning kogu Eesti ajaloos. Ülikooli aula oli rahvast tulvil. Aktuse avas "Vanemuise" sümfooniaorkester. Seejärel kanti ette Gustav Suitsu poolt eestikeelse ülikooli avamise auks saadetud luuletus, milles muuhulgas järgmised värsiread:
Veel purskab tuld ja suitseb sõja kuri kraater,
kui valguse uus andja avand alma mater
siin oma uksed vanad veerul vaikse mäe,
mis esimest, ei viimast rõõmupidu näe...
Järgnes ülev silmapilk - peaminister Jaan Tõnisson kuulutas Eesti Vabariigi Valitsuse nimel Tartu eesti ülikooli avatuks. Sündmus oli seda tähelepanuväärsem, et käimas oli Vabadussõda.
Ringkäigu muuseumis lõpetasime varahoidlas, kus varahoidja Virge Lell tutvustas meile Gustav Suitsule kuulunud dokumente ja käsikirjalisi materjale ning fotosid tema 60.sünnipäeva juubeliaktuselt. Väljas oli ka Gustav Suitsu viimane luuletus. Võnnust pärit suurmees suri paguluses 1956.a ja on maetud Stokholmi Metsakalmistule. Gusatv Suitsu vanemad Liis ja Hindrik Suits ning lell Jaan puhkavad Võnnu vanal kalmistul. Tema sünnimaja aset tähistab mälestuskivi. Säilinud on veel 1884.a valminud külakooli hoone, kus Gustav Suits alustas oma kooliteed. A.H.Tammsaare on kirjutanud: “Kui Gustav Suits midagi muud poleks kirjutanud, kui oma “ Kerkokella”, … siis ometi nimetaksin ma teda meie paremate, ei, kõige paremate seas.”
Riina Gordejeva ja Renna Rebane muuseumi varahoidlas