ROOSID, PROSSID, KÕRVARÕNGAD...
Novembri lõpus saatis Agne seltsi liikmetele kirja, kus andis teada, et 3.detsembril tuleb Puhja vallast Sepaka talu perenaine Ere Sepp õpetama seltsi liikmetele prosside valmistamist. Kuna jõulud olid lähedal, siis tuli selline võimalus ära kasutada.
Huvikeskusesse kogunes 3.detsembril kell 18.00 hea hulk käsitööhuvilisi. Algatuseks tutvustas Ere Sepp ennast ja oma tegemisi. Tema poolt juhitav MTÜ Sepaka Käsitöökoda tegutseb Tartumaal Puhja vallas. Tema juhendamisel viiakse läbi toidu valmistamise õpitubasid, tehakse käsitööd, valmistatakse seepe jne.
Juhendaja Erel olid kaasas materjalid prosside valmistamiseks ja mõned enda valmistatud prossid näidisteks. Mida kõike materjali hulgas ei leidunud: pärleid, litreid, lillesid, paelu, nööpe, värvilisi ja säravaid lõngu ning muidugi igat värvi kangast.
Natuke mõtlemist ja plaanimist ning töö võiski alata. Kes ei tahtnud traditsioonilist ümmargust prossi valmistada, võis ise kavandi välja mõelda ja selle ellu viia. Ere õpetas ka kangast rooside valmistamist ning paljud tegidki endale roosi rinda. Nagu ikka naiste seltskonnas, suu liikus sama kiiresti kui näpud. Rääkisime Sepaka talu perenaisele Võnnu elust-olust ning oma seltsi tegemistest. Aeg kulus ja esimesed prossid hakkasid kuju võtma. Nobedamad naised valmistasid lisaks prossile ka samas stiilis kõrvarõngad. Kellel töö valmis, võis lasta kohvil, teel ja piparkookidel hea maitsta.
Märkamatult oligi kell tiksunud üheksa peale ja aeg oli otsad kokku tõmmata. Kõlama jäi soov, et võiks Puhja mail Ere juures veel kokku saada ja tema juhendamisel muudki huvitavat õppida. Õpitoas osalesid: Agne, Sandra, Reet, Ruth, Viivika koos lastega, Anne, Reet, Heima, Riina, Liina, Ene, Mare, Aili, Tiina.
SIBULATEEL 2013
Hea hulk seltsi aktiivseid liikmeid asutasid ennast 4.augustil ekskursioonile sibulateele. Plaanis oli külastada Varnja elava ajaloo muuseumi, Kolkja vanausuliste muuseumi ja olla osalised Alatskivi lossipäevadel. Hommikul kell 9.00 sõitis mugav ja suur reisibuss vallamaja ette ja reis võis alata. Tunnike sõitu ja olimegi Varnjas. Giid Raissa avas muuseumi ja hakkas meile infot jagama.
Varnja elava ajaloo muuseum on väikene, kuid hubane kahe toaga muuseum, kus saab tutvuda vanausuliste argi-, pidupäeva ja pühapäevariietega. Elava ajaloo muuseumi nime on ta saanud seetõttu, et kohalikel on võimalik muuseumist laenutada riideid vajalikeks puhkudeks. Lisaks tutvustas giid vanausuliste riietumistavasid ja kodukombeid, nägime vanu tööriistu, mööblit ja palju ilusat naiste näputööd.
Edasi suundusime Kolkja külla vanausuliste muuseumi, kus saime näha vanausuliste traditsioonilisi riideid, tarbeesemeid, käsitööd, tööriistu, fotosid, raamatuid ja muud. Muuseumi asutaja ja omanik on Peipsiääre vald.
Järgmiseks peatuspaigaks oli Alatskivi loss, kus toimusid lossipäevad. Kinnitasime keha kohalikus toidukohas ja edasi suundusime lossiõue, kus peeti käsitöölaata. Huvilistel oli võimalik osta talutoitu, aiasaadusi ja muidugi kaunist käsitööd. Kella kolme ajal algas lossituur, kus tutvustati Alatskivi lossi ajalugu ja restaureerimisprotsessi. Keldrikorrusel sai tutvuda mõisateenijate elu-oluga ning välja olid pandud teenijate tõetruud vahakujud. Huvilistel oli võimalus osaleda erinevates õpitubades. Mõisahoone teise korruse külalistetubades on Eduard Tubina Muusem. Ekspositsioon annab ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust. Mõisapäevade lõpetuseks esitasid kohalikud taidlejad näitemängu, mille vahele oli põimitud TTÜ Tartu Kolledži segarühma Vassakule meeleolukad tantsud.
Koduteel põikasime läbi ka bussijuht Aivari talust, kust soovijad said kaasa osta mahetalu hõrgutavaid tooteid. Kõik osalejad jäid väljasõiduga rahule ja jälle oli mõni uus ning huvitav teadmine kõrva taha pandud. Reisiseltskonda kuulusid Agne, Sandra, Maie, Heima, Tiiu, Reet, Tõnu, Eliise, Tiina, Piret, Liina, Aive ja Birgit.
TALGUD...
2013.a jätkasime talgute traditsiooni. Ühiselt hoidsime korras kultuuriloolisi kalme ja Gustav Suitsu sünnikohta.
„LÕOKESE” LIHAVÕTTED
28. märtsi õhtupoolikul kogunes seltskond „Lõkese” liikmeid raamatukogusse, et ühiselt pühad sisse juhatada. Juba traditsiooniks on muutunud, et kokkusaamistel õpime ära ka mõne kasuliku nipi. Nii ka seekord. Kingikoti voltimise põhitõed näitas ette Marin ning kõik asusid usinasti oma tapeeditükkide ja liimiga tööle. Tulemus sai igatahes kena ja soodne.
Valik omavalmistatud kingikotte
Vaatamata kitsale ruumile kogus hoogu munaveeretamine.Võitjaks osutus Eve, kelle pingutusi pärjati eriti „suure” kommiga. Lugesime lugusid ja legende lihavõttemunade tähendusest erinevatel rahvastel. Rõõmsas meeleolus maitsti perenaiste valmistatud küpsetisi ja suupisteid ning räägiti otse elust tulnud lõbusaid vahejuhtumeid.
Laiali mindi uute ürituste ootuses.
Riina Gordejeva