Raamatukogu

Päris seltsi tegevuse alguses 1902.a märgiti kahjutundega, et hädasti oleks vaja kohta raamatute jaoks, aga vahendeid ei jätku. Alles 1910.a 24.jaanuari üldkoosolekul jõuti täpsemate plaanideni. Valiti 4-liikmeline asutamiskomisjon koosseisus: Juhan Kala, Peeter Hansing, Jaan Kukk, Eduard Sõõro. Vajaduse korral võis komisjon ka abi palgata. Selleks jäeti talle vabad käed. 1910.a eelarve koostamisel eraldati raamatukogu ja lugemistoa jaoks 100 rbl. Suveks oli komisjon hankinud asutamisloa ja koostanud kogusse muretsetavate raamatute nimekirja. Arutleti veel kapi hankimise võimaluste üle. Odavam olnuks leida pruugitud kapp, aga selle puudumisel tulnuks siiski lasta teha uus. 1911.a alguse väljaminekute hulgas märgiti ära kulutused kapile - 20 rbl.

Laenutajateks valiti Anna Ivask ja Peeter Hansing. Laenutamisel tuli pisut rahakotti kergendada - tagatiseraha 1 rbl, aastamaks lugemise eest 50 kop. Tasuda tuli ka iga laenutatud raamatu pealt. Tasu suurus sõltus raamatu väärtusest. 50 - kopikalise teose eest tuli tasuda 2 kop, 1 - rublase eest 3 kop, kallimate kui 1 rubla laenutamine maksis 5 kop. Seltsi liikmed said laenutada poole hinnaga. Esimene lugeja, Gustav Kütt Ahjalt astus raamatukokku 5.veebruaril 1911. Kokku oli lugejaid tol aastal 33 ja laenuti 92 raamatut. Nõutud olid Ed.Vilde teosed, Peterson - Särgava lood ning ka vene klassika.

Tasapisi aeti ka lugemislaua avamise asju, sellekski oli raha eraldatud. 1912.a 15.jaanuari üldkoosolekul arutati läbi lugemislaua eeskirjad: kõigile kasutamiseks, tasuline, aastamaks 25 kop liikmetele ja 50 kop võõrastele, kuumaks 10 kop. Lugemistoa eest vastutavaks määrati E. Pennert. Lugemisvara valik oli mitmekesine, eriti kui silmas pidada, et tavaliselt käis ajaleht külas mitme pere peale ja kaugematesse kohtadesse ajaleht ei jõudnudki. Lugemislaual oli ka võõrkeelseid raamatuid, lisaks päevalehed, kuukirjad, ajakirjad, näiteks “Postimees”, “Olevik”, “Päevaleht”, “Eesti kirjandus”, “Rossija”, “Põllutööleht”, “Talu” jt. Otsustati muretseda ka lauamänge: male, doomino, reis ümber maailma jt. Lugemislauda ei saanud omapead jätta. Valvamine jäeti majahoidja hooleks. Tuli jälgida, et ajalehtede ja ajakirjadega korralikult ümber käidaks, midagi ei tohtinud kaduma minna.

1912.a aruandes kurdeti lugejate vähesuse üle. Ilmselt oli ettevõtmine rahvale uudis ning polnud jõutud veel harjuda. Seltsi eestseisus märkis ka seda, et juurde ei olnud muretsetud uusi teoseid. 1913.a oli raamatukogul 80 raamatut ja üks kapp. Seltsi eelarves eraldati raamatukgule 35 rbl, lisaks raha ajalehtede tellimiseks. 1914.a oli lugejaid 41 ja laenutusi 258. Seltsi komisjon käis raamatukogu revideerimas ning tegi seda üpris põhjalikult. Puudustele juhiti tähelepanu - kinni tuli pidada tähtaegadest ja raamatud õigeaegselt tagastada, ka laenutuste arvestust tulnuks täpsemalt pidada. Väga tähtis oli laenutust allkirjadega kinnitada.

1917.a soovitas Fr. Pennert tellida raamatukogule ajakohast poliitilist kirjandust. Selleks oli vaja eraldada 10 - 15 rubla, kuid sularaha nappuse tõttu jäi plaan esialgu teostamata. 1923.aastast on teada, et raamatukokku muretseti 10 000 marga eest uusi raamatuid. 1925.a sügisel sõlmis “Lõokese” selts Tartu Maavalitsusega lepingu Suitsu kõrtsikoha kasutamiseks tähtajaga 10 aastat. Tänu sellele oli uues hoones võimalik avada mugav lugemistuba. Raamatukoguhoidjale määrati kuupalgaks 500 marka ning seltsi raamatukogu külastajatel tuli maksta 2- 5 marka loetud raamatu pealt. Otsustati teha uus raamatukapp ning jätta vana valgustuse ja näitemänguraamatute jaoks. 1932.a külastas raamatukogu 244 lugejat. Uute raamatute ostmiseks saadi toetusi hariduse- ja sotsiaalministeeriumilt, riigi koolivalitsuselt, Tartu Maavalitsuselt ning Kastre- Võnnu vallavalitsuselt. 1935.a 24. novembril korraldati raamatukogu 25.tegevusaasta auks aktus ning õhtul pidu. Peo kogu sissetulek läks raamatukogule. Seoses raamatukogu juubeliga võeti vastu otsus: “Raamatuaasta puhul vabastada seltsi liikmed kuni aasta lõpuni lugemistasust”. Eesti raamatuaasta puhul korraldas seltsi juhatus raamatute ja Eestis ilmuvate ajalehtede - ajakirjade näituse. Lugemismaks kaotati 1937.a. Raamatukogu tegutses seltsi juures kuni 22.aprillini 1940.

Nendel aastatel töötasid raamatukogus:

Raamatukogu avati taas 1.novembril 1944.aastal. Raamatukogu juhatajaks oli E. Morgenson, kes andis samal aastal raamatukogu üle Heida Linaskile. Aastate jooksul on raamatukogu juhatajateks olnud:

Raamatukogu asus Laulu- ja mänguseltsi „Lõoke“ ehitatud majas kuni 1962.aastani. Edasi koliti raamatukogu vanasse vallamajja,  kus paiknes kuni 1966.aastani, mil valmis kultuurimaja - sovhoosikeskuse hoone. Maja teisel korrusel olid raamatukogu jaoks ehitatud ruumid pindalaga 55,9 m². Ruum oli avar ja sobiv fondi avamiseks lugejatele, ka  raamatukogu asukoht oli sobiv. Nendes ruumides sai raamatukogu töötada 11 aastat. Vahepeal oli sovhoos kasvanud, juhtkond vajas rohkem ruumi ja nii tehti raamatukogule ettepanek kolida vastvalminud korruselamu 4-toalisse korterisse, kus ta tegutseb tänaseni. 2010.a tähistab "Lõokese" seltsi asutatud Võnnu Raamatukogu oma 100-ndat sünnipäeva.

Raamatukogu 95.sünnipäev 2005.a. Raamatukoguhoidjad Riina Gordejeva, Renna Rebane, Ene Hansen